Abivajav või hädaohuslaps

Lapse turvalisus, areng ja heaolu on kogu ühiskonna ühine vastutus. Laste heaolu ohustavad olukorrad võivad olla väga erinevad ning alati ei pruugi abi vajav laps ise seda välja näidata. Seetõttu on oluline, et iga täiskasvanu oskaks märgata märke, mis viitavad lapse abivajadusele, ning teaks, kuidas ja kuhu sellisest lapsest teada anda.

Oluline on mõista, et abi vajab mitte ainult hädaohus olev laps, vaid ka laps, kelle heaolu on muul viisil ohustatud, nagu näiteks pere toimetulekuraskuste, hariduslike erivajaduste, sotsiaalsete probleemide või võimaliku väärkohtlemise tõttu.

Abivajav laps on laps, kelle turvatunne, areng ja heaolu ei ole tagatud. 

Abivajava lapse puhul ei pruugi olukord olla eluohtlik, kuid siiski vajab laps tuge ja kaitset. Tegemist on olukorraga, kus lapse heaolu on ohustatud või on tekkinud põhjendatud kahtlus tema õiguste rikkumise osas.

  • võimalikust väärkohtlemisest (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või hooletusse jätmine),
  • pere raskest toimetulekust,
  • hariduslikest või sotsiaalsetest erivajadustest,
  • muust lapse õigusi rikkuvast olukorrast.
  • Teavita viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või noorte heaolu spetsialisti.
  • Vajadusel võid helistada ka Lasteabi telefonile 116 111 (tasuta, avatud 24/7).

Lastekaitseseaduse § 27 sätestab, et kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil, kellel on teavet sellise lapse kohta.

Hädaohus olev laps on laps, kelle elu või tervis on otseselt ohus. Oht võib tuleneda välistest teguritest, näiteks vägivaldsest olukorrast või ohtlikust keskkonnast, teiste inimeste tegevusest või ka lapse enda käitumisest, nagu enesevigastamine või suitsiidioht.

Sellises olukorras on lapse abivajadus tõsine ning vajab viivitamatut sekkumist Koheselt tuleb kõrvaldada oht ja tagada lapse turvalisus. See võib tähendada lapse kiiret toimetamist turvalistesse tingimustesse või muud kiireloomulist tegutsemist.

  • väikelaps, kes on jäetud järelevalveta;
  • laps, kes on kodust ära jooksnud; 
  • laps, kes on pannud toime õigusrikkumise; 
  • alaealine, kes on alkoholi- või narkojoobes; 
  • laps, kes on tugevalt alatoitunud; 
  • laps, kes on vägivalla ohver;
  • laps, kes on ennast tahtlikult vigastanud või kahjustanud;
  • laps, kes tahab endalt elu võtta või mõtleb sellele pidevalt.
  • Helista viivitamatult hädaabinumbrile 112.
  • Samuti on kohustus hädaohus olevast lapsest teatada kõigil, kellel on sellekohane teave.

Jelena Plakk

lastekaitsespetsialist

Vastuvõtt teisipäeviti kell 9–15. Muul ajal ametnikuga kokkuleppel.

Laste ja perede nõustamine, abivajava ja hädaohus lapse abistamine, asendushooldusteenuse korraldamine ning teenusel viibivate laste eestkostega seonduvate ülesannete täitmine.

Vastuvõtt teisipäeviti kell 9–15. Muul ajal ametnikuga kokkuleppel.

Laste ja perede nõustamine, abivajava ja hädaohus lapse abistamine, asendushooldusteenuse korraldamine ning teenusel viibivate laste eestkostega seonduvate ülesannete täitmine.

Viimati uuendatud 06.05.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?