Teenuse osutaja
OÜ Türi Vesi ÜVK teenuse osutamine Türi valla tegevuspiirkonnas: 1.05.2019–30.04.2028.
Rike või avarii
Helista 5309 0393
Automaatvastaja 38 47281
Lingid
OÜ Türi Vesi koduleht: www.tyrivesi.ee
Hinnakiri: Veevarustus ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Türi valla haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust OÜ Türi Vesi. ÜVK teenuse osutamiseks rendib OÜ Türi Vesi vajalikku taristut Türi Kommunaalasutuselt ning OÜ-lt Türi Linnavara.
Taristu omand ja haldamine
Põhireegel
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud asulates paiknevad vee- ja kanalisatsiooni jaotusvõrgud, veepuhastusjaamad ning reoveepuhastid kuuluvad Türi vallale.
Erandid ja erihaldus
- Käru aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustik kuulub Türi valla ainuomandis olevale OÜ-le Türi Linnavara.
- Piiumetsa ja Lõõla külas haldab ühisveevärki osaliselt AS Väätsa Agro; ettevõttele kuuluvad seal asuvad pumplad.
Hooldus- ja teenustööd
Lisaks ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisele teeb OÜ Türi Vesi vee- ja kanalisatsioonitaristu hooldus- ja teenustöid, et tagada süsteemide töökindlus ja teenuse kvaliteet kogu teeninduspiirkonnas.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
Liitumise aluseks on liituda soovija avaldus ning liitumine korraldatakse liitumislepingu alusel. Liitumistaotlus esitatakse vee-ettevõtjale OÜ Türi Vesi.
Liitumise sammud
Samm 1
Esita liitumistaotlus: Liitumistaotlus
Taotluse menetlemisel võib vee-ettevõtja ja ÜVK omaniku esindaja küsida täiendavaid dokumente või selgitusi. Liitumine toimub liitumislepingu alusel.
Samm 2
Lisaks tuleb teavitada omavalitsust ehitusteatise esitamisega vähemalt kümme päeva enne ehitamisega alustamist digitaalselt ehitisregistri kaudu. Ehitusteatise esitamine on riigilõivu vaba.
Taotluse sisu ja lisad
Liitumistaotluses/ehitisteatisel märgitakse
- kinnistu või vara omaniku nimi või nimetus;
- kinnistu või vara omaniku elu- või asukoha-aadress;
- kinnistu aadress või maatüki katastritunnus;
- vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
- vee keskmine eeldatav ööpäevatarve ja eeldatav suurim tunnitarve;
- ärajuhitava reovee eeldatav hulk ja reoveeliik (nt fekaal, majapidamises tekkiv reovesi, autopesulavesi, tootmises tekkiv jahutusvesi).
Taotluse lisad
- kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, kus on näidatud olemasolevad ehitised (hooned, rajatised), nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine;
- vajadusel muud dokumendid/andmed/selgitused (menetluse käigus küsitavad).
Reovee kohtkäitlus hajaasustuses
Kinnistuomanikul, kelle kinnistu ei ole liidetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, on kohustus tagada reovee nõuetekohane käitlemine. See aitab kaitsta keskkonda ja põhjavett ning vähendab terviseriske. Sobiv lahendus sõltub kinnistu asukohast, pinnase omadustest ja põhjavee kaitstuse tasemest.
Teavitada tuleb omavalitsust ehitusteatise esitamisega vähemalt kümme päeva enne ehitamisega alustamist digitaalselt ehitisregistri kaudu.
- Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Kui kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m väliskontuurist) kattub kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga, tuleb lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 10 m hooldusalaga kaevu läheduses tuleb tagada kogumismahuti ja kaevu vaheline minimaalne vahekaugus 10 m.
- Paigaldada on lubatud ainult nõuetele vastav, lekkekindel ja sertifitseeritud (ja/või CE-märgisega) kogumismahuti. Mahuti ankurdamine tuleb teha vastavalt pinnasele ja tootja juhistele, et tagada mahuti liikumatus. Üksikmajapidamist teenindava kogumismahuti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis ning valmimisel kasutusteatis.
- Tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitatav kavandada kogumismahuti suurus, arvestades reovee ööpäevast vooluhulka ning purgimisteenust osutava veoki mahtu.
- Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutavale veokile. Mõistlik on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Mahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt ning nõuetekohase purgimise tõendamiseks peab teenuseosutaja iga kord väljastama arve või kviitungi.
- Põhjavee kaitstusest sõltub, millises mahus ja millise puhastusastmega heitvett tohib pinnasesse immutada. Põhjavee kaitstuse kaart: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r
- Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m³ ööpäevas.
- Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (hallvett) kuni 5 m³ ööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reovett.
- Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega aladel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5 m³ ööpäevas ning bioloogiliselt puhastatud heitvett kuni 50 m³ ööpäevas.
- Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5 m³.
- Selgita välja puhastatud heitvee võimalik suubla: kas suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse.
- Vali puhastile asukoht, mida ei ohusta üleujutus ning kus reoveepuhasti võimaliku avarii korral on põhjavee saastumise risk võimalikult väike.
- Tagada, et imbsüsteemi kuja (50 m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusala (10 m) ega sanitaarkaitsealaga.
- Arvesta kõiki naabruskonnas asuvaid kaevusid, sõltumata sellest, kas need on keskkonnaregistrisse kantud või mitte. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole võimalik ja kitsendus ulatub naaberkatastriüksusele, on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik kooskõlastus ehitusprojektil (nt imbsüsteemi 50 m kuja tõttu).
- Kavanda puhasti elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik või muu pealt kinnine mahuti elamust vähemalt 5 m kaugusele.
- Tagada, et puhasti jääb elamu suhtes valitsevate tuulte suunal allatuult (v.a kinnised süsteemid).
- Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
- Arvesta ka muid piiranguid ja kitsendusi (maantee- ja liinikaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitse objektid, maaparandussüsteemid jm).
- Omapuhasti kavandamisel on soovitatav konsulteerida pädeva projekteerijaga. Eesmärk on leida lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ja kohalike looduslike oludega. Alalise elamu puhul toimiv lahendus ei pruugi sobida suvemajale või ajutise/perioodilise kasutusega majapidamisele ega väga suurte vooluhulgamuutustega olukordadele (nt püsivalt 1–2 inimest, periooditi kuni 20).
- Hooajalise või väga ebaühtlase reoveetekke korral ei ole biopuhasti töökindlust üldjuhul võimalik tagada; sellisel juhul on mõistlik eelistada alternatiivseid lahendusi (nt reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms). Üksikmajapidamist teenindava omapuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis ning valmimisel kasutusteatis.
- Omapuhasti vajab sõltuvalt lahendusest ja kasutusintensiivsusest tühjendamist 1–2 korda aastas, seega peab puhasti mahutitele olema tagatud juurdepääs purgimisteenust osutavale veokile. Nõuetekohase purgimise tõendamiseks peab teenuseosutaja väljastama arve/kviitungi ning hooldus- ja tühjendustööd tuleb kanda omapuhasti hoolduspäevikusse.
Purgimisteenus
Purgimisteenust (fekaali ja/või heitvee äravedu ning reovee kogumismahutite ja omapuhastite tühjendamine) tohib osutada ainult vastava tegevusloaga ettevõtja. Teenuse tellijal tuleb teenuse osutamisest alates vähemalt 2 aasta jooksul säilitada dokumentaalne tõend selle kohta, kes teenust osutas, millal teenust osutati ning millisesse purgimiskohta reovesi üle anti.
Teenusepakkujad Türi vallas (muu hulgas)
OÜ Türi Vesi – osutab fekaaliveo teenust Türi valla piirkonnas ja lähiümbruses.
AS Paide Vesi – teenindab Paide linna ja ümbruskonda, sh osutab fekaaliveo teenust.
Nõuanded tarbijale vee tarbimise vähendamiseks ja vastutustundlikuks kasutamiseks
Vesi, eriti puhas joogivesi, on väärtuslik loodusressurss, mille kasutamine peab olema põhjendatud ja säästlik. Allpool on toodud mõned soovitused vee säästlikumaks kasutamiseks koduses majapidamises:
- eelista vannile dušši;
- kasuta vett säästvaid kodumasinaid, näiteks pesu- ja nõudepesumasinat;
- sule võimalusel köögis ja vannitoas veekraan tegevuste vahepeal;
- kontrolli regulaarselt veesüsteeme lekete suhtes, näiteks tilkuvaid kraane ja jooksvaid WC-potte;
- kasuta aia kastmiseks või seadmete pesuks võimaluse korral kogutud vihmavett.
Seisva vee riskid
Vähese veetarbimise korral võib hoonesisestes torustikes, boilerites, filtrites ja muudes seadmetes kiireneda mikroorganismide kasv. Vee kvaliteedi tagamiseks peaks vesi torustikes vahetuma vähemalt üks kord ööpäevas.
Kui joogiveena kasutatav vesi on seisnud torustikus või seadmetes pikemat aega, on soovitatav lasta veel enne kasutamist mõni minut kraanist vabalt voolata.
Annely Grazer
majandusosakonna juhataja
Rakenduskõrgharidus
majandusarvestus
Jaanus Kask
ehitusspetsialist
Kõrgharidus
geodeesia - geoinformaatika
Janelle Leenurm
keskkonnaspetsialist
Puhkusel 19.05-22.05
Kõrgharidus
keskkonnakaitse
Puhkusel 19.05-22.05
Viimati uuendatud 07.05.2026
