Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, mis tagavad kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest. Maakorralduse läbiviimine valla territooriumil kuulub omavalitsuse pädevusse.
Lihtsate maakorraldustoimingute hulka, mille läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, kuuluvad katastriüksuse jagamine, katastriüksuste liitmine ning katastriüksuste vahelise piiri muutmine.
Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorraldusseadusest tulenevatest maakorralduse nõuetest, mis tagavad kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku soovist ja õigustest ning avalikest huvidest.
Maa- ja Ruumiamet on loonud digitaalse katastrirakenduse MinuKataster, läbi mille tuleb kodanikul algatada soovitud maakorraldustoimingud.
Maakorraldustoimingutega seotud mõõdistustööd saab läbi viia üksnes litsentseeritud maamõõtja. Rohkem infot litsentsi omavate maamõõtjate ja nende tööpiirkondade kohta on võimalik leida MinuKatastri keskkonnast.
Katastriüksuse sihtotstarve määrab, millisel eesmärgil on konkreetset maatükki lubatud kasutada vastavalt seadustele ja kehtivatele nõuetele.
Katastriüksuse sihtotstarve on aluseks maakasutusele ning seda rakendab maaomanik või maavaldaja.
Katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub vallavalitsus maa tegelikust õiguspärasest kasutusest, ehitist teenindava maa sihtotstarbe puhul ehitise kasutusotstarbest ning kehtivatest planeeringutest (üldplaneering, detailplaneering). Sihtotstarbe määramise toimingutele rakendub maakatastriseadus.
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti poole.
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb maaomanikul esitada omavalitsusele avaldus, milles on toodud muutmise põhjendus ja muud asjakohased andmed.
Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel:
-
kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi (kiviaed, tee, kraav jne) asukoha muutumine maastikul;
-
kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata tee maa hulka;
-
enne 27.11.2005 kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal;
-
muudel juhtudel.
Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel (docx) , kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Ülle Surva
maakorraldusspetsialist
Kõrgharidus
keskkonnateadus
Viimati uuendatud 01.02.2026
