Murest või abivajadusest saab alati teada anda – ka anonüümselt. Kiireloomulise ohu korral helista 112; nõu ja abi pakub ööpäevaringne Lasteabi 116 111 (chat ja e-kanalid lasteabi.ee). Lastekaitsetöötaja aitab olukorda hinnata, valida sobiva toe ning korraldada edasised sammud.
Allpool on ülevaade lastekaitsest ja õigusaktidest, teavitamisvõimalustest, perest eraldatud lapse kaitsest, eestkostest, erivajadusega lapse pere toetamisest ning otsekontaktist lastekaitsespetsialistiga.
TEENISTUSÜLESANDED
- Laste õigusi kaitsvate seaduste täitmine laste õiguste ja heaolu tagamiseks
- Abivajavate laste kohta laekunud info menetlemine
- Toimingud laste ja perede toimetuleku suurendamiseks ja vajalikele teenustele suunamine
- Laste ja lapsi kasvatavate isikute nõustamine ning koostöö võrgustikuga, s.h. eemal elava vanemaga suhtlemise korraldamine
- Eestkosteasutuse arvamuse koostamine lapsi puudutavates ning hooldusõigusküsimustes ning eestkosteasjades
- Ametiasutuse esindamine lastega seotud probleemide ja vaidluste lahendamisel kohtus
- Koolikohustuse täitmise tagamise jälgimine
- Asenduskodudes ja hooldusperedes elavate laste esindamine ja asjaajamine
- Järelhooldusteenuse korraldamine
- Vanemliku hoolitsuseta lapse lapsendada soovijate nõustamine
- Lastekaitsealase teabe levitamine.
Lastekaitseseadus (vt paragrahv 5 - Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted)
Perekonnaseadus (vt peatükk 9- Vanemate ja lapse õigussuhted, peatükk 10- Vanema õigused ja kohustused)
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Türi vallas (sotsiaalteenused)
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.
Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.
Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele.
Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.
Lasteabi tasuta telefonil 116 111.
Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.
Lastekaitseseaduse § 34 järgi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustus perekonnast eraldatud lapsele eestkostja valimisel, lapsendamiseks nõusoleku andmisel, kasuperekonna sobivuse hindamisel ja lapse asendushooldusele paigutamisel lähtuda lapse üleskasvatamise järjepidevusest, arvestades lapse etnilist, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja koostöös last kasvatava isiku või lasteasutusega, kus perekonnast eraldatud laps viibib, on kohustatud andma lapsele teavet tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja teda puudutavate edasiste hooldusküsimuste kohta ning võimaluse korral säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid.
Õdede ja vendade lahutamine pärast perekonnast eraldamist võib olla vaid äärmuslik abinõu olukorras, kus nende kokkujäämine ohustab oluliselt nende heaolu või õigusi.
Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja koostab perekonnast eraldatud lapsele käesolevas seaduses nimetatud juhtumiplaani ning tagab selle perioodilise ülevaatamise ja vajaduse korral muutmise koostöös lapse ja last kasvatava isikuga.
Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.
Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseiametnik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi.
Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.
Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.
Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku.
Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud.
Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Alus: perekonnaseadus (ptk 12)
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on koostanud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval" puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele.
Vaata EPIKoda koduleheküljelt:
Eesti keeles - https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/01/EPIK_Kasiraamat_EST.pdf
Vene keeles - https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/01/EPIK_Kasiraamat_RUS.pdf
Jelena Plakk
lastekaitsespetsialist
Vastuvõtt teisipäeviti kell 9–15. Muul ajal ametnikuga kokkuleppel.
Laste ja perede nõustamine, abivajava ja hädaohus lapse abistamine, asendushooldusteenuse korraldamine ning teenusel viibivate laste eestkostega seonduvate ülesannete täitmine.
Rakenduskõrgharidus
sotsiaaltöö
Vastuvõtt teisipäeviti kell 9–15. Muul ajal ametnikuga kokkuleppel.
Laste ja perede nõustamine, abivajava ja hädaohus lapse abistamine, asendushooldusteenuse korraldamine ning teenusel viibivate laste eestkostega seonduvate ülesannete täitmine.
Viimati uuendatud 17.11.2025
