Sotsiaaltoetused

​​​​​​Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle lapse ning lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas.

Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

Sünnitoetust makstakse järgmiselt:

1. 350 eurot pärast lapse sünni registreerimist;
2. 350 eurot pärast lapse aastaseks saamist.

Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

Sünnitoetuse teise osa maksmiseks ei pea taotlust esitama, kui ametiasutusel on võimalik hüvitist anda proaktiivselt (s.t ametiasutus maksab automaatselt teise osa, kui ametiasutusele on esitatud esimese osa taotlus ehk asutusel on andmed infosüsteemis olemas).

Taotluse näidis: RTF, PDF,  Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 91)

Riiklik taotlustevaba perehüvitise teenus:

Kui laps on rahvastikuregistris registreeritud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametini, kes teeb seejärel juba ise vanematele perehüvitiste pakkumuse.  See tähendab, et inimesel ei ole enam vaja perehüvitiste saamiseks taotlust esitada ega sotsiaakindlustusameti klienditeenindusse kohale tulla. Piisab, kui kodus või nutitelefonis on olemas internet.

Pakkumuse kohta saadetakse vanematele e-posti teel teavitus.

Sotsiaalkindlustusamet soovitab, et vanemad vaataksid sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses aadressil iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee üle, kas ametil on nende korrektsed ja kasutusel olevad e-posti aadressid olemas. Iseteenindusse saab siseneda nii ID-kaardi, mobiil-ID kui Smart-ID-ga.

Info:
Kaja Laanest
sotsiaaltööspetsialist
504 7821
[email protected] 
(I korrus)

Eakate sünnipäevatoetust makstakse rahvastikuregistri järgselt Türi valla elanikule tema 80. ja 85. sünnipäeva ning alates  90. eluaastast iga sünnipäeva puhul kingituseks 50 eurot.

Kui meie valla kodanik saab 100 ja vanemaks, siis viib vallavalitsus isiklikult sünnipäevalisele õnnitluskaardi ja lilled koju kätte. Külaskäik lepitakse eelnevalt eaka ja/või eaka lähedasega kokku. Kokkuleppe tegemiseks võtab vallavalitsus ise ühendust. 

Toetuse saamiseks peab vallavalitsusesse jõudma vastav taotlus. Taotluse võib ära täita paberkandjal kui alloleval e-vormil. Taotluse peab esitama 3 kuu jooksul inimese sünnipäevast alates. 

Sünnipäevalistele saadetakse vallavalitsuse poolt koju õnnitluskaart, mille vahel on taotlus ja selgituskiri. Kaart saadetakse rahvastikuregistris registreeritud aadressile. 

Palju õnne sünnipäevaks!

SOOVITUSLIK toetuse taotlus RTF, PDF, e-VORM (nõuab digiallkirjastamist)

Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 99)

Hooldajatoetus on Türi valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

Hooldajatoetust on õigus saada sügava või raske puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:
1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma elukorralduslikust, tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma;
2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda või töötamine on oluliselt piiratud.

Hooldajatoetust on õigus saada raske või sügava puudega 1,5-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või lepingu alusel hooldusperre asendushooldusele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul, kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada või töötamine on oluliselt piiratud ja kui hoolduskoormust pole võimalik vähendada teiste teenustega.

Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta ning toetuse summa määratakse kehtiva ekspertiisiotsusega määratud puudeastmest lähtuvalt. Kui hoolduse keskel ekspertiisiotsuse kehtivus lõpeb, peatatakse perioodiks, mil kehtivat ekspertiisiotsust ei ole, hooldajale toetuse maksmine ning uue ekspertiisiotsuse andmisel makstakse hooldajale tema avalduse alusel toetust tagasiulatuvalt kogu hoolduse aja eest vastavalt ekspertiisiotsusel märgitud puudeastmele. Taotlus toetuse maksmiseks tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiotsuse teatavakstegemisest. Kui hooldaja ei esita taotlust toetuse maksmiseks eelmärgitud tähtajal, talle toetust tagasiulatuvalt ei maksta, vaid toetuse maksmist jätkatakse päevast, mil hooldaja esitas avalduse.

Hooldajatoetust makstakse:
1) raske puudega täisealise isiku hooldajale 50 eurot kuus;
2) sügava puudega täisealise isiku hooldajale 100 eurot kuus;
3) raske ja sügava puudega lapse hooldajale summas, mis on ühekordne toimetulekupiir (üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir,  mis on kehtestatud riigieelarves)  kuus. 

Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, milles märgitakse ka
1) hooldatava andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed);
2) hooldatava puudeaste;
3) haldusakti, millega isik on määratud hooldajaks, või kohtuotsuse, millega isik on määratud eestkostjaks, kuupäev ja number;
4) lapse rehabilitatsiooniplaan ja nõustamismeeskonna soovitused;
5) kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle või on töötamine oluliselt piiratud;
6) tööandja teatis osalise tööajaga töötamise kohta.

Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 123)

• Isikliku abistaja toetust on õigus saada füüsilisel isikul, kes on määratud raske või sügava puudega isiku isiklikuks abistajaks. Isikliku abistaja toetust ei maksta, kui isikliku abistaja teenust osutab juriidiline isik.
• Isikliku abistaja toetust makstakse arvestuslikult lähtuvalt puudega isikule abi osutamiseks kulunud ajast. Arvestuse aluseks on kalendrikuu jooksul isikliku abistamise aja ja tegevuse kohta koostatud aruanne. Aruandes märgitakse kuupäevaliselt isikliku abistaja tegevused. Aruande peab kinnitama isik, kellele isikliku abistaja teenus on määratud või selle isiku seaduslik esindaja.
• Isikliku abistaja toetus määratakse vastavalt ühes kuus puudega isiku abistamiseks kulunud tundidele korrutatuna isikliku abistaja toetuse arvestusliku määraga ühe tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tunni eest kuus.
• Isikliku abistaja toetuse arvutamise tunnihind on võrdne töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga.
• Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, milles märgitakse ka isiku, kellele isikliku abistaja teenust osutatakse, andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed).
• Isikliku abistaja toetuse maksmiseks peab isiklik abistaja isikliku abistamise teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks esitama koos taotlusega ametiasutusele aruande. Aruande alusel koostab ametiasutuse ametnik dokumendi toetuse väljamaksmiseks.

SOOVITUSLIK taotluse ja aruande vorm (.rtf), (.pdf)

Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 127)

Raske majandusliku olukorra toetus on toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

Toetust raske majandusliku olukorra puhul makstakse:

•  asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
•  kinnipidamisasutusest tagasipöördunud isikule hädavajalike olmevajaduste rahuldamiseks;
•  isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu (lähedase surm, tulekahju, loodusõnnetus vms).

Toetust makstakse kuni kolme kehtiva riikliku toimetulekupiiri ulatuses. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus.

Alus: sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 121)

Eluasemekulude eest maksmisega hättasattunu saab abi küsida kohalikult omavalitsuselt ning tänu toimetulekutoetusele pääseda üürivõlgadesse sattumast.

Toimetulekutoetus on peretoetus ja selle suurus sõltub liikmete arvust perekonnas.

2022. aasta 1. juunist alates on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. Arvestamise aluseks on kõigi pereliikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Perekonna liikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende  ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega seotud isikuid.

Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased.

Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse  eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m² perekonna kohta (n x 18 + 15 = 33m²). Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate  elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks  korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks  tegelik  pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse  erandina kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja  suurema arvu tubadega korteri puhul  mitte rohkem kui 51 m².

Alates 1. juulist 2022. aastast on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega. Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui:

• toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal;
• eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond;
• eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks;
• isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset;
• Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse  järgmise valemi järgi:

TT = (EK +  TP) - S, kusjuures

TT - toimetulekutoetus;

EK - eluasemekulud normpinna ulatuses;

TP - perekonna arvestuslik toimetulekupiir;

S - perekonna sissetulek (tulud).

Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulude aluseks on kuluteatised eluasemekulude kohta. Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. Samuti ei arvestata jooksvate eluasemekulude hulka eluaseme sanitaarremondiga kaasnenud kulusid, laenusid, telefoni- ja internetikulusid.

Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotleja arvelduskontole ja toetuse saaja tasub ise oma  alalise eluasemega seotud kulud.

Kes on õigustatud toetust saama Türi vallas?

Toimetulekutoetust saab taotleda Türi valla elanik, kellel on alaline eluase Türi vallas ja kes on kantud valla elanike registrisse. Eluaseme normkulude (haldus- ja hoolduskulu, küte, vesi, elekter, kindlustus, maamaks, majapidamisgaas) arvestamise aluseks on Türi Vallavolikogu 13. märtsi 2018 määrus nr 5 „Toimetulekutoetuse määramiseks jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude piirmäärad". Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb taotlejal pöörduda  vallavalitsuse sotsiaalosakonda ja täita vormikohane taotlus ning esitada järgmised  dokumendid:

1. kõigi perekonnaliikmete isikukoodiga dokument;
2. omandit tõendav dokument või üürileping;
3. kõigi täisealiste perekonnaliikmete arvelduskontode väljavõtted eelmise kuu andmetega;
4. makseteatised  eluasemekulude kohta, mis kuuluvad tasumisele toetuse taotluse kuul (haldus- ja hoolduskulu, küte, vesi, elekter, kindlustus, maamaks, majapidamisgaas).

Dokumendid 1-2 esitatakse esmasel pöördumisel, dokumendid 3- 4 esitatakse  igakuiselt.

Täpsema info saamiseks pöörduda oma piirkonna sotsiaaltöötaja poole.

Toimetulekutoetuse määramiseks jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärad

NÄIDISAVALDUS (.rtf)

Alus: sotsiaalhoolekande seadus

Riiklike dokumentide (isikutunnistus, elamisluba jt) vormistamise toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule riiklike dokumentide, mille olemasolu on seadusega kohustuslik, taotlemise ning väljastamisega seotud kulu katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

Toetust makstakse kuni 100% dokumendi saamiseks vajalikust kulust. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 111)

Üldhooldusteenuse tagamise toetus on üldhooldusteenust saama õigustatud isikule teenuse osutamise tagamiseks Türi valla eelarvest perioodiliselt makstav toetus.

Õigus hüvitisele on Türi vallast sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isikul, kellele on tagatud üldhooldusteenus ning isikul puudub võimekus tasuda täies ulatuses üldhooldusteenuse tasu.

Hüvitist makstakse summas, mis jääb üldhooldusteenust saama õigustatud isikul pärast enda ülalpidamisvõime ning perekonnaseadusest tulenevalt isikule ülalpidamist andma kohustatud isikute ülalpidamisvõime realiseerimist üldhooldusteenuse tasust puudu arvestusega, et isikul jääks üldjuhul isiklikuks kasutamiseks kuni 10% tema igakuisest sissetulekust.

Alus: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (§ 131)