Päästeameti selgitusel tuleb kõigepealt teha vahet kahel olukorral. Üks neist on võimalik õhuoht, mille puhul võib piirkonda sattuda droon või muu ohtlik lennuvahend, kuid vahetut ohtu inimestele veel ei ole. Sellisel juhul ei ole vaja varjuda ning tavapärane elu võib jätkuda. Küll aga tuleb olla väljas liikudes tähelepanelik, hoida telefon käepärast ja jälgida edasisi teavitusi.
Teine olukord on vahetu õhuoht. Siis on ohus inimeste elu, tervis või vara ning tegutseda tuleb kohe. Päästeamet rõhutab, et sellisel juhul tuleb esimesel võimalusel varjuda siseruumi, olgu selleks kodu, töökoht, kool, lasteaed, pood või mõni muu lähim hoone. Kõige turvalisem on püsida eemal akendest ja ustest, liikuda võimalikult madalale korrusele ning jääda maapinna lähedale ja mitme seina taha.
Kui lähedusse ühtegi siseruumi ei jää, tuleb otsida kasvõi osalist kaitset pakkuv koht. Selleks võib olla kraav, lohk või muu takistus. Halvimal juhul tuleb heita pikali ja kaitsta pead kätega. Ka autoga liikudes ei tohi jääda sõidukisse lootma, sest auto ei paku õhuohu korral piisavat kaitset. Võimalusel tuleb sõiduk peatada hoone või loodusliku takistuse varjus ning ise liikuda turvalisemasse paika.
Päästeameti sõnul ei tähenda õhuohu teavitus seda, et lapsed tuleks kohe koolist või lasteaiast ära tuua või haiglas ja hooldekodus viibivate lähedaste pärast asutusse kohale minna. Sellistes olukordades lähtuvad asutused oma tegevuses turvanõuetest ning korraldavad inimeste kaitse kohapeal.
Ohuteavitused jõuavad inimesteni EE-ALARMi kaudu SMSi, mobiilirakenduste ja vajadusel ka sireenide abil. Lisainfot jagatakse ka meediakanalites. Päästeamet soovitab veenduda, et telefonis oleksid olemas Eesti äpp ja „Ole valmis!“ rakendus, need oleksid uuendatud ning teavitused sisse lülitatud. Lisainfot saab ka kriis.ee ja olevalmis.ee veebilehtedelt ning riigiinfo telefonilt 1247.
