Eakate Seltsis „Pihlapuu“ räägiti, kuidas tehisintellektist päriselt kasu saada

21.04.2026 | 15:36

Tehisintellekt ei ole ainult noorte pärusmaa ega kauge tulevikutehnoloogia, vaid abiline, millest võib kasu olla ka päris igapäevastes olukordades. Just sellest räägiti täna Eakate Seltsis „Pihlapuu“, kus Türil elav Heldin Rikk tutvustas koos oma tädi Kersti Rikiga, mis on tehisintellekt ja kuidas seda enda kasuks tööle panna. Igapäevaselt töötab Rikk ettevõttes Ericsson Eesti AS agiilse coach’ina.

Kohtumisel võeti teema lahti lihtsalt ja arusaadavalt, võrreldes tehisintellekti targa abilisega telefonis või arvutis. „Tehisintellekt on programm, mis oskab vastata küsimustele ja aidata ülesannetega. Ta on nagu sõbralik abiline – oskab kirjutada, selgitada ja nõu anda,“ selgitas Rikk. Ta rõhutas, et AI kasutamiseks ei pea olema arvutiekspert, sest alustamiseks piisab sellest, kui inimene oskab lihtsalt küsida.

Et jutt ei jääks liiga teoreetiliseks, toodi kuulajatele ridamisi elulisi näiteid. Tehisintellektilt võib küsida näiteks toiduretsepte, paluda lihtsas keeles selgitada terviseteemasid, lasta aidata sünnipäevaõnnitluse või kirja sõnastamisel ning uurida, mida mõnes paigas päeva jooksul teha võiks. „AI ei ole ainult noorte asi ega mingi keeruline tulevikutehnoloogia. Seda saab kasutada täiesti tavalistes elulistes olukordades,“ ütles Rikk.

Eraldi peatuti ka sellel, kuidas tehisintellektilt küsimusi küsida. Riki sõnul sünnib parem vastus siis, kui küsimus on võimalikult täpne. „Ei pea olema pidulik ega keeruline. Räägi temaga nii, nagu räägiksid sõbraga,“ soovitas ta. Nii ei anna üksnes sõna „ilm“ või „retsept“ kuigi palju tulemust, küll aga aitab juba see, kui küsida näiteks homse ilma kohta Türil või paluda soovitada lihtsat suppi porgandist ja kartulist. Kui vastus jääb ebaselgeks, saab alati paluda selgitada lihtsamalt.

Samas rõhutas Rikk, et tehisintellekti tuleb kasutada mõistlikult. „AI on hea abiline, aga mitte kõiketeadja,“ märkis Rikk. Seetõttu tuleb ravimite, seaduste ja rahaasjade puhul saadud infot alati üle kontrollida. Sama oluline on tema sõnul meeles pidada, et tehisintellektile ei tohi jagada isiklikke andmeid, nagu isikukood, pangaparool või krediitkaardi number."

Kõige enam jäi kohtumisest kõlama siiski julgus proovida. Rikk kinnitas kuulajatele, et tehisintellekti kasutades ei ole tarvis karta eksimist. „Sa ei saa midagi lõhkuda. AI ei solvu. Küsi nii palju kordi, kui vaja,“ ütles ta. Just selline rahulik ja inimlik lähenemine aitas näidata, et digimaailmas ei pea jääma pealtvaatajaks ka siis, kui uus tehnoloogia esialgu harjumatu tundub.

Tänane kohtumine näitas, et keerulisena näiv teema muutub palju lähedasemaks siis, kui sellest rääkida lihtsalt, selgelt ja päriseluliste näidete kaudu. Nii võib tehisintellektist saada kasulik abiline ka neile, kes alles teevad oma esimesi samme selle võimaluste avastamisel.

MERLE RÜÜTEL

avalike suhete juht

open graph imagesearch block image