Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna vanemspetsialisti Roman Zuzjonoki sõnul tasub kevadel tähelepanelikult üle vaadata põõsaalused, lehehunnikud, kompostihunnikud, aiaservad ning muud varjulised ja niisked paigad, kuhu päike ja tuul hästi ligi ei pääse.
„Kevadel tehtud tõrje aitab võõrnälkjate arvukust suvel kontrolli all hoida. Kui munakogumid ja noored isendid õigel ajal üles leida, on palju tõenäolisem vältida hilisemat ulatuslikku levikut,“ ütles Zuzjonok.
Talv elatakse üle märkamatult, kevadel algab levik
Eestis on laialt levinud kaks võõrliiki – Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas. Need liigid on meie oludega kohastunud ning suudavad talve üle elada peamiselt munadena. Hispaania teetigu võib talvituda ka noore isendina. Munad paiknevad enamasti väikeste kogumitena lehekõdu all, kompostis ja muudes niisketes varjepaikades. Ka külmadel talvepäevadel püsib sellistes kohtades lumikatte all temperatuur teo jaoks sageli sobivalt nullilähedane.
Just seetõttu on kevad sobiv aeg, et aed hoolikalt üle vaadata. Kui muld on juba soojenenud, tasub kontrollida pinnakattealuseid, kivide ja palkide ümbrust ning teisi varjulisi kohti, kus võõrnälkjad võivad peituda. Leitud munakogumid ja isendid tuleb hävitada.
„Niipea kui pinnas on soojenenud, tuleks aias teha esimene põhjalik kontroll. Mida varem tegutseda, seda väiksem on oht, et suveks kujuneb võõrnälkjate arvukus väga suureks,“ selgitas Zuzjonok.
Kõige parema tulemuse annab järjepidev tõrje
Kui ilmad lähevad soojemaks ja nälkjad muutuvad aktiivsemaks, on tõrje kõige tulemuslikum varahommikul või õhtul, samuti pärast vihma. Abi võib olla ka füüsilistest tõketest ja püünistest, kuid kõige olulisem on järjepidevus. Tõrje annab parima tulemuse siis, kui seda tehakse pidevalt ja võimaluse korral koos naabritega.
Sageli jõuavad võõrnälkjad aeda inimese abil
Võõrnälkjad levivad uutesse piirkondadesse sageli inimese kaasabil. Nende munad või isendid võivad sattuda aeda koos taimede, mulla, multši, heina, küttepuude või aiatehnikaga. Seetõttu soovitab Keskkonnaamet enne taimede istutamist hoolikalt kontrollida juurepalle ja mulda ning otsida limajälgi, mune ja kahjustusi. Võimaluse korral tasub eelistada paljasjuurseid taimi või hoida uusi taimi enne istutamist kaks kuni kolm nädalat karantiinis.
Zuzjonok rõhutas, et tähelepanelik tasub olla ka aiatehnika kasutamisel. „Kui laenutada või tuua aeda kasutatud tehnikat, tuleks see enne kasutamist hoolikalt puhastada. Nii saab vähendada nii võõrnälkjate kui ka teiste võõrliikide ja umbrohtude leviku riski,“ märkis ta.
Tähelepanu vajavad ka aiajäätmed
Sama oluline on aiajäätmete õige käitlemine. Aiajäätmeid võib käidelda oma kinnistul või anda need üle jäätmekäitlejale. Täpsemaid võimalusi saab uurida kohalikust omavalitsusest. Peamine on vältida olukorda, kus nälkjad või nende munad pääsevad jäätmete kaudu uude kohta levima.
Kõik teod ei ole kahjurid
Võõrnälkjaid tõrjudes tuleb siiski hoida kodumaiseid liike. Kõiki aias leiduvaid tigusid ja nälkjaid ei tohiks pidada kahjuriteks. Näiteks must seatigu on aiapidajale kasulik liik, sest aitab kaasa huumuse tekkele, on oluline osa toiduahelast ning sööb ka võõrnälkjate mune.
„Tõrjet tehes on tähtis eristada võõrliike kohalikest liikidest. Kodumaiseid tigusid ja nälkjaid ei tohi põhjuseta hävitada, sest neil on looduses oma oluline roll,“ ütles Zuzjonok.
Teomürk ei pruugi anda oodatud tulemust
Keskkonnaamet soovitab võõrnälkjate hävitamisel kasutada kiiret surmamise meetodit. Leitud nälkjad võib labidaga pooleks lüüa või koguda anumasse ja valada neile peale keeva vee. Samuti võib keeva veega hävitada munakogumeid. Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjes kuigi tõhusad ning nende kasutamisel saavad kannatada ka teised liigid. Lisaks võivad osa mürke jõuda pinnase kaudu lõpuks pinnavette.
Hukatud nälkjaid tuleb käidelda hoolikalt. Need võib matta oma kinnistul umbes labidasügavusele maasse, panna komposti või võimaluse korral viia nälkjakonteinerisse, kui piirkonnas selline võimalus on olemas. Samuti võib need panna suletult olmejäätmete konteinerisse, kuid enne tuleb veenduda, et kõik isendid on surnud.
Ka korras aed aitab levikut pidurdada
Aias aitab võõrnälkjate levikut piirata ka üldine korrashoid. Lehehunnikute koristamine, multši eemaldamine ning lopsakate taimede ja põõsaste aluste hõrendamine vähendab nii nälkjate varjepaiku kui ka toidubaasi. Ühtlasi muutub aed paremini vaadeldavaks ja nälkjate märkamine lihtsamaks.
Kui aias kasutatakse kompostrit, tasub võimaluse korral eelistada suletud kompostrit. Tavalist kompostihunnikut soovitatakse regulaarselt läbi kaevata ning vajaduse korral töödelda nälkjamunade hävitamiseks näiteks küüslaugulahuse või keeva veega.
Vaatlustest saab teada anda ka kaardirakenduses
Nii Hispaania teetigu kui ka mustpeanälkjas on levinud üle Eesti. Nende liikide leviku kaardistamiseks ootab Keskkonnaamet inimeste tähelepanekuid teokaart.keskkonnaamet.ee kaudu. Sealt saab ka ülevaate, kus võõrnälkjate levikust on juba teada antud. Vaatlusi saab edastada ka PlutoF GO ja loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Juhised Hispaania teeteost ja mustpeanälkjast hoidumiseks ning nende tõrjumiseks leiab Keskkonnaameti veebilehelt.
Lisateave:
Roman Zuzjonok
Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna vanemspetsialist
