Narva kultuurimajas Rugodiv toimunud pidulikule avamisele kogunesid Eesti teemapealinnade esindajad. Sügispealinna tiitli üleandmisega algas Narvas kolm kuud kestev programm, kuhu mahub arvukalt kultuuri- ja spordisündmusi.
Siemanni sõnul on teemapealinnade traditsiooni üks väärtusi võimalus tutvustada Eesti eri paiku ning hoida nende vahel tekkinud sidemeid.
„Kutsusin Narva sõpru kevadel ka Türile külla. Türi, Järvamaa ja kogu Kesk-Eesti inimestele ei ole Narva võõras – siia tullakse hea meelega nautima kultuuri- ja spordisündmusi ning avastama linna ikka uuesti. Narval on palju pakkuda ja siinne külalislahkus annab alati põhjust tagasi tulla. Loodan, et kevadel saame Narva sõpru sama soojalt Türil võõrustada,“ ütles Siemann.
Eesti teemapealinnade traditsioon seob omavahel kevadpealinna Türi, suvepealinna Pärnu, sügispealinna Narva ja talvepealinna Otepää. Türi kevadpealinna traditsioon sai alguse 1999. aastal ning ametliku kinnituse sai kevadpealinna tiitel 2000. aastal.
Narva sügispealinna pidulik avamine kulmineerus Narva Linna Sümfooniaorkestri kontserdiga „Made in Narva“. Kontserdikava oli pühendatud Narva inimeste loomingule ning mitme kohaliku autori teosed kõlasid sümfooniaorkestri saatel esimest korda.
Sügispealinna avamine oli osa sündmusterohkest nädalavahetusest. Narvas toimusid muu hulgas Narva Sügisjooks, NoorteFest, kontserdid, näitused ja ekskursioonid. Sügispealinna kolme kuu pikkune programm ühendab muusika, teatri, kunsti, ajaloo, spordi ja rahvuskultuuri.
Narva kannab sügispealinna tiitlit talve alguseni, mil järg läheb üle Otepääle.
