Leidu kommenteeris Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia teadur ja entomoloog Villu Soon, kelle sõnul on selline avastus haruldane. „Huvitavalt ehitatud tõepoolest. Ma ei ole varem näinud, et mesilaskärjed oleksid sedasi lahtiselt ehitatud. Tõenäoliselt on tegemist meemesilaste pesaga, mille kasvades on õõnsus, kus pesa algselt asus, jäänud väikeseks ja mesilased on olnud sunnitud pesa väljapoole laiendama," selgitas Soon.
Eestis looduslikke meemesilaste asurkondi ei ole, kuid tarust põgenenud sülemid võivad loodusesse sobiva õõnsuse leides püsida seal aastaid. „Eesti metsistunud meemesilaste asurkond on pigem haruldane ning nende arvukus sõltub majandatavate mesitarude olemasolust ja talvitumiseks sobivatest oludest. Sellised leidlikud kohastumised, nagu avatud kärgede ehitamine, on neil võimekusena juba olemas ega ole tingitud viimase aja kliimamuutustest," lisas Soon.
Leitud kärgede osas arvatakse, et mesilased on talvitumiseks kogunenud puuõõnde, jättes avatud kärjed vaid suvise kasutuse tarbeks. See unikaalne leid pakub võimaluse lähemalt uurida metsistunud meemesilaste elu ja kohastumusi Eestis.
