Alljärgnevalt väikesed kokkuvõtted arutelust kogukonnaliikme Mikk Otsuse ja vallavanem Sulo Särkineni poolt.
Mikk Otsus: 21. jaanuaril kutsus Türi vald Retla-Kabala kooli hoolekogu initsiatiivil kokku arutelu, mis saab Oisu õppehoonest ja rahvamajast? Kohal oli umbes 40 inimest, ning esimest korda minu Türi vallas elamise ajaloos oli tegemist ka päriselt aruteluga.
Arutelu käigus tekkis kolm suunda, mida saab edasi arutada. Esimeseks variandiks on teha kogukonnakeskus, mis hõlmaks kooli, lasteaeda, raamatukogu, rahvamaja, õpilaskodu ja muid vajalikke teenuseid ning ringitegevust, mis Oisus pakutakse.
Teiseks variandiks pakuti välja, et rahvamaja ja koolihoone jäävad eraldi ning remonditakse ja ehitatakse nad ümber vajadustele vastavaks. Koolihoonesse jääks raamatukogu, kool, lasteaed ja noortetuba ning rahvamaja vajaks ümberehitust, et saada funktsionaalseid ruume juurde, kuhu tekiks muud vajalikud teenused. Kolmandaks versiooniks oli kooli, lasteaia ja raamatukogu jaoks teha juurdeehitus rahvamaja juurde ning koondada teenused sellesse hoonesse.
Minu põhiliseks murekohaks on muidugi selle ilusa jutu taga, kas me oleme suutelised valima välja parima plaani ja selle ka lähiaastatel ellu viima. See teema on väga ajakriitiline. Valla rahaline seis on nagu ta on ja projektide kirjutamine vajab sellise projekti puhul oluliselt rohkem teadmisi ja oskusi, kui meil vallas täna pakkuda on.
Oisu piirkonda ei ole viimase kümne aasta jooksul tehtud üldse investeeringud, pigem on pidevalt teenuseid ja ka raha ära võetud, mis jätab selle piirkonna tugevalt vaeslapse rolli. Nüüd on vaja kiiremas korras alustada tegutsemist ning teha ära arengukavasse sisse kirjutatud asjad ning tuua ka kindlust meie noortele peredele, et nende lapsed saavad Türi valla lõunapoolses tipus kvaliteetse hariduse, kodanikud, kõik vajalikud teenused ja seda selliselt, et see ei koorma maksumaksja rahakotti.
Ise pooldan pigem uue kogukonnakeskuse ehitamist, mis koondaks teenused ja annaks võimaluse ettevõtluse tekkeks ja arenguks. Peame mõtlema tulevikule ja täna looma keskkonda, mis on läbimõeldud ja tulevikule orienteeritud. Sellised investeeringud peavad ka kõnetama meie lapsi, et nemad sooviksid tulevikus kodukohta naasta ning oma pered siin luua. Oisu õppehoone on aleviku süda, mida peab iga hinna eest hoidma ja arendama. Ilma lasteaia ja koolita kaob aleviku identiteet. Valla poolt lubati, et järgmine kohtumine ja arutelu toimub Märtsis 2024.
Sulo Särkinen: Retla-Kabala kooli hoolekogu ettepanekul kutsusime kogukonna liikmeid arutlema piirkonna tuleviku teemadel. Rõõm, et osales umbes 40 kohalikku, kes arutasid, mõtlesid kaasa ning andsid erinevat sisendit. Teame, et riigi poolt on ettevalmistamisel maapiirkondadesse kogukonnakeskuste loomise toetusprogramm, mille raames saame ka meie toetust küsida. Kogukonnakeskuse eesmärk on optimeerida pindasid, liita kogukonda, pakkuda mitmekülgseid teenuseid ja võimalusi nn ühe ukse poliitikast lähtuvalt.
Esimesel kohtumisel tekkisid mitmeid kombineeritavaid ideid, kuidas liita valdkondade üleselt erinevaid valdkondi ja teenuseid. Kooli ja lasteaia liitmine on iseenesest mõistetav ja jätkusuutlikkuse tagamiseks hea mõte, millega edasi minna.
Põhiteemaks kujunes aga rahvamaja säilitamine hoonena, mis kahjuks ei pruugi sobituda kogukonnakeskuse toetusmeetmega. Sellekohaselt peaks tekkima täiesti uus hoone, mis kaasaks endas rahvamaja, kooli, lasteaia jm kogukonnale vajalikke teenuseid. Ootame sellekohase informatsiooni ära ja seejärel saame koos kogukonna inimestega otsustada. Proovime leida lahendusi, et säiliks rahvamaja hoonena, kuhu juurde lisandub kogukonna hoone lasteaia, kooli, noortetoa, raamatukoguga. On võimalusi ka teistest riiklikest ja euroopa toetusmeetmetest lisarahastust taotleda, kuid need keskenduvad pigem majade välisilme, soojustuse ja küttesüsteemide renoveerimisele.
Soovime leida lahenduse, mis kaasaks endas erinevaid eluetappe ja valdkondi ning oleks järgmisel veerand sajandil Oisu piirkonna uhkuseks. Järgmise kohtumise kutsume kokku kevadel, kui oleme kaasanud selliste teemadega kursis oleva arhitekti, kes aitab meil konkursiks sisendi ettevalmistamisel. Seejärel korraldame arhitektuurikonkursi, mille raames soovime näha erinevaid väljundeid ja uusi ideid, et valida väljakõige sobivam lahendus Oisu piirkonna inimestele.
Täname kõiki kaasamõtlejaid ja oodatud on ka edaspidi kõik ideed, et koos parima lahenduseni jõuda.
