Türi vallavanem Sulo Särkinen (fotol) meenutas Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust. "Täna möödub 104. aastat sellest, kui allkirjastati dokument, millega millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Mõtleme täna siin nendele sündmustele. Mälestame neid meie oma eesti inimesi, kes langesid meie vabaduse eest seismisel ja hoidkem au sees meie ajalugu," kõneles ta.
Türi Üksikkompanii pealik Tõnis Orumaa (fotol) tõi välja, et 2. veebruar on kui Eesti diplomaatia võidupäev. "Eesti kui teisel võidupühal, päeval, mil saime sünnitunnistuse, päeval, millesse paljud inimesed panustasid oma elude ja oskustega üle maailma ja selleks, et Eesti oleks jälle vaba, mälestame langenuid ja mõtleme ka tulevikule," lausus ta.
EELK Türi Püha Martini koguduse õpetaja Teet Hanschmidt (fotol) meenutas Tartu rahu aastapäeva ja kiriku pühas küünlapäeva tuues välja seose kiriku ja rahu vahel. "Kutsun üles mõtlema nii neile, kes andsid elu Eesti riigi rahva ja vabaduse eest ning neilegi, kes täna Ukrainas oma maa ja rahva eest sõdivad. Iisraelilegi, kus on vaenu ja sellele vaenule vastu hakkamist," sõnas ta.
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on Eesti vabariigi diplomaatia üks suuri võite, millega Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti iseseisvust. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.
Täna, 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu. Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama.
