4. märtsil tutvustati Türi kultuurikeskuses Türi järve vee seisundi hindamise uuringutulemusi ja parandusettepanekuid. Ettekanded tegid Maris Palo, keskkonnaekspert Kobras OÜst ning Ingmar Ott, rakendushüdrobioloogia peaspetsialist Eesti Maaülikoolist. Materjalid (slaidid) on artikli lõpus seotud viidetes.
Vesi paistab hea, kuid elustik räägib ettevaatlikumalt
Türi järv on väike tehisjärv (pindala 6,5 hektarit) ning ka valgala on väike. Väliselt tähendab see sageli seda, et muutused võivad tekkida kiiresti – nii paremuse kui ka halvemuse suunas. Uuringu mõõtmised näitavad, et vesi püsib selge ja läbipaistev ning vee kvaliteeti hinnati heaks.
Ent järve “tervist” ei näita ainult see, kui kaugele silm läbi vee põhja näeb. Seepärast vaadati uuringus lisaks elustikku – veetaimi ja pisielukaid, kelle järgi on võimalik hinnata, kas järv püsib tasakaalus. Just siit tuli välja peamine põhjus, miks teadlased soovitasid tegutseda ennetavalt: osa elustiku näitajaid paigutab järve koondhinnangu pigem hea ja kesise piiri lähedale.
Suviste muutuste kohta toodi välja üks konkreetne tähelepanek. Augustis esines planktonis rohkelt sinivetikat, mis võib teatud tingimustel olla seotud ka toksiiniriskiga. See ei tähenda, et igal suvel tekib probleem, kuid suvisel ajal tasub järve muutusi tähelepanelikult jälgida, eriti kuumade ilmadega.
Mis järve seisundit enim mõjutab
Uuringus vaadati eraldi, kas järve võimalikke muresid toidab peamiselt järve põhi (sete) või pigem see, mis tuleb järve ümbrusest. Põhja osas oli sõnum pigem rahulik: settekihi esinemine on paiguti ja valdavalt õhuke ning praeguste andmete põhjal ei peeta sisekoormust (toitainete vabanemist settest vette) Türi järve seisundi peamiseks “pöörajaks”.
Olulisem on see, mis jõuab vette väljastpoolt. Välja toodi sademevee mõju (eriti juhul, kui vesi juhitakse toruga otse järve), ranna-ala kasutus ja hooldus ning ka veelindude tegevus rannaalal. Põhjavee kvaliteeti hinnati heaks ning suplejate mõju peeti väga väikeseks.
Uuringus käsitleti ka supluskogemusega seotud küsimusi, sealhulgas nahaärritusi. Ettekandes selgitati, et 11. augustil 2025 tuvastati järves vereimiussi (Trichobilharzia) tserkaar, mis võib põhjustada nn ujuja sügelust. See võib olla ebameeldiv, kuid on enamasti mööduv ning riski aitab vähendada nii teadlik käitumine kui ka rannaalal läbimõeldud lahendused (näiteks välidušš, kus pesuvahendeid ei kasutata).
Mida soovitatakse teha: puhver, sademevesi, mõõdukas hooldus
Tulemuste kõrval kõlas mitu praktilist soovitust, mis on suunatud eelkõige sellele, et järve ei lisanduks liigset koormust ja supluskoha kasutus ei hakkaks järve seisundit vaikselt “ära sööma”.
Olulisemad ettepanekud olid:
- jätta suuremal osal kaldast looduslik puhverriba; supluskohtades võib veetaimi ja veesiseseid taimi eemaldada mõõdukalt (üldjuhul kuni kord aastas) ning niide tuleb viia kaldast eemale, et see lagunedes toitaineid vette tagasi ei annaks;
- vähendada sademevee koormust ning suunata sademevesi võimalusel Pärnu jõe suunda, mitte järve;
- hoida korras väljavoolu regulaator ja sellega seotud rajatised (sh hooldus ja puhastus);
- tagada rannaalal tualetid ning selge teave suplusvee võimalike riskide ja leevendusvõtete kohta;
- vältida veelindude toitmist;
- kaaluda järve ökosüsteemi tasakaalu toetavaid samme, sh haugide asustamist, sest haug aitab hoida kalastikku tasakaalus, kuid sobivaid kudemisalasid võib järves napiks jääda.
Kokkuvõttes kinnitab uuring, et Türi järvel on head eeldused püsida heas seisus. Samal ajal ütleb elustik otse välja, et soodsat seisu tuleb hoida ennetusega – eelkõige sademevee lahenduste, rannaala kasutuse ning järve ümbruse koormuse vähendamise kaudu.
Põhjaliku lisainfo leiad siit: Türi järve vee uuring
