Algatuse ajendiks sai 2025. aasta sügisel toimunud kokkutulek, mil tähistati 45 aasta möödumist koori esimesest proovist ning väljas oli ka väike näitus lauljate kogudest pärit meenete varamust.
„Kui nägime seda suurt varandust, siis tuli mõte, et annetame tähtsamad meened Türi muuseumile. Kahju oleks ju kõike seda lasta ajaloo varasalvedesse ära kaduda,” ütles endine kammerkoori laulja Sirli Kriisa.
Kriisa sõnul oli Türi kammerkooril oluline roll nii kohaliku kui ka Järvamaa ja Eesti koorielu kujunemisel ning seetõttu kutsuti endisi lauljaid üles tegema veel kord inventuur ja tooma kooriga seotud rekvisiidid muuseumile üleandmiseks kokku. Üleandmise hetkel kõlas muuseumis ka laul – endised koorilauljad võtsid pärast pikka pausi „lauluviisi üles”, nagu Kriisa seda kirjeldas.
Türi muuseumi kogusse jõudsid teiste seas kammerkoori lipp, ulatuslik fotokroonika ning hulk kontserttegevust kajastavaid materjale. „Muuseum sai enda kogudesse kammerkoori lipu, suure fotokroonika, mitmeteks sündmusteks valmistatud koori märke, buklette, kontserdikavu, ajaleheartikleid jm,” loetles Kriisa.
Koorilipu loo taga on mitme inimese ühine panus: logo autor oli graafik Lembit Lõhmus ning lipu valmistasid lauljad Liivi Lohvart ja Alder Koiduste. Fotokroonika koostasid Lea Urb, Karin Koitla ja Sirli Kriisa.
Kriisa tänas kõiki, kes koori sünnile ja kestmisele aluse panid. „Aitäh Tiiu Schütsile, kes koori lõi, kõigile dirigentidele ja lauljatele, kes koori edasi viisid, sinna oma südame ja aja panid ja aitasid sellega Türi koorielu rikastada,” ütles ta.
Üleandmisel tõid endised koorilauljad esile ka laiemat kooriajaloolist tausta: Järvamaa alal peeti esimene laulupäev Türi-Allikul 1866. aastal Türi kirikuõpetaja tütre Emilie Grohmanni eestvedamisel. „Seega möödub käesoleval aastal sellest 160 aastat,” märkis Kriisa ning lisas tänusõnad ka muuseumile, kes koori pärandi enda hoolde võttis.
