Lühend CISV pärineb organisatsiooni algsest ingliskeelsest nimest Children’s International Summer Villages, mida võib eesti keelde tõlkida kui rahvusvahelised laste suvekülad. Tänapäeval tegutseb organisatsioon nime CISV all ning korraldab lastele ja noortele rahuharidusele, kultuuridevahelisele suhtlusele ja koostööle keskenduvaid programme.
Türi laagris osalesid delegatsioonid Eestist, Rootsist, Saksamaalt, Portugalist, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Indiast ja Filipiinidelt. Kahe nädala jooksul võtsid noored osa aruteludest, mängudest, loovtegevustest ja väljasõitudest, tutvusid eri kultuuridega ning sõlmisid uusi sõprussuhteid. Laagri suhtluskeel oli inglise keel.
Rahuharidus ühendab eri riikide noori
CISV Eesti juhatuse liikme Saskia Puusaare sõnul korraldab organisatsioon peamiselt rahvusvahelisi laste- ja noortelaagreid, mille tegevusi ühendab rahuhariduse põhimõte.
„Lapsed ja noored tulevad kokku eri riikidest ning tegelevad teemadega, mille võib suures plaanis võtta kokku ühe mõistega – rahuharidus. Räägime konfliktide lahendamisest, jätkusuutlikkusest, planeedi heaolust, mitmekesisusest, vastutuse võtmisest ja inimõigustest,“ selgitas Puusaar.
Türil toimunud laagri keskmes olid inimõigused ja laste õigused. Tegevuste ja arutelude käigus käsitleti muu hulgas õigust haridusele, sõnavabadust, stereotüüpe, mitmekesisust ning rahumeelset konfliktilahendust.
Puusaare sõnul ei tähenda rahuharidus laagris loengute pidamist, vaid õppimist mängude, arutelude, loovtegevuste ja praktiliste ülesannete kaudu.
„Noored saavad ise kogeda, kaasa mõelda ja oma arvamust väljendada. Samal ajal õpivad nad kuulama teisi ning mõistma, et eri kultuuritaustaga inimestel võivad olla erinevad kogemused ja vaatenurgad,“ ütles ta.
Õppimine käib mängude ja kogemuste kaudu
Laagripäevadesse mahtusid tutvumismängud, rühmatööd, arutelud ja mitmesugused loovtegevused.
„Laagri jooksul jõudsime teha väga palju erinevaid asju. Noored said näidata oma andeid, käia saunas ja jões ujumas ning tähistada India värvide festivali Holi. Lisaks matkasime Väätsa rabas ja käisime väljasõidul Tartus,“ rääkis Puusaar.
Puusaar on olnud CISV liige 12 aastat ning osales lapsena ka ise organisatsiooni laagrites.
„Olen ise olnud see laagris käiv laps ja tean omast kogemusest, kui palju sellised kohtumised noorele annavad. Laagrites tekivad rahvusvahelised sõprussuhted ning õpitakse mõistma, et kuigi inimesed võivad olla väga erineva taustaga, on meil siiski palju ühist,“ sõnas ta.
CISV programmides osalevad 11–17-aastased lapsed ja noored. Organisatsioonil on liikmeid enam kui 60 riigis ning Eesti lastele korraldatakse programme igal koolivaheajal. Rahvusvahelisi CISV laagreid toimub Eestis Puusaare sõnul siiski üsna harva.
Türi kasuks otsustati muu hulgas hea ühistranspordiühenduse tõttu. Linna valikut toetas mugav rongiliiklus nii Tallinna kui ka Viljandi suunal, mis lihtsustas osalejate ja korraldajate kohalejõudmist.
Korraldajad kiitsid ka Türi rahulikku ja meeldivat linnakeskkonda ning Türi Kevade Kooli sooja vastuvõttu ja head koostööd.
„Türi Kevade Kool võttis meid väga soojalt vastu ja aitas laagri korraldamisele igati kaasa. Kõik oli hästi läbi mõeldud ning koostöö sujus suurepäraselt,“ ütles Puusaar.
Eriti suured tänusõnad pälvis kooli köögipersonal, kes arvestas osalejate erinevate toitumisvajadustega.
„Rahvusvahelises laagris tuleb arvestada väga erinevate soovide ja vajadustega. Meil oli nii veganeid kui ka gluteeni- ja laktoositalumatusega lapsi ning kooli köögipersonal sai kõigega suurepäraselt hakkama,“ tunnustas Puusaar.
Telefonid jäid laagri ajaks kõrvale
Laagri korraldamisel pöörati suurt tähelepanu laste turvalisusele. Osalejatel ei olnud laagri ajal mobiiltelefone. Need jäeti kas koju vanemate kätte või anti laagrijuhtidele hoiule. Vanematega hoidis vajaduse korral ühendust iga delegatsiooni juht.
Puusaare sõnul aitab telefonidest loobumine lastel laagrielus päriselt kohal olla ja omavahel rohkem suhelda.
„Lapsed räägivad üksteisega, mängivad ja mõtlevad ise tegevusi välja. Neil on vahepeal ka päriselt igav, kuid just see ärgitab loovusele ja annab ajule ekraanidest puhkust,“ ütles ta.
Avatud uste päev tutvustas kaheksa riigi kultuuri
25. juulil toimus Türi Kevade Koolis avatud uste päev, kus külastajad said tutvuda laagrielu ja CISV tegevusega. Päeva üheks keskseks osaks oli riikide laat, milleks valmistas iga delegatsioon ette oma väljapaneku.
Laudadel olid kodumaalt kaasa toodud suveniirid, maiustused ja muud riigile iseloomulikud esemed. Noored tutvustasid oma maa kultuuri ja traditsioone, kandsid kodumaale omaseid rõivaid ning pakkusid külastajatele tasuta maitsta kaasa toodud maiustusi.
CISV on 1950. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on hariduse ja kultuuridevahelise suhtluse kaudu toetada õiglasema ja rahumeelsema maailma kujunemist. Organisatsioon lähtub põhimõttest, et rahu saab alguse laste vahel loodud sõprusest, koostööst ja vastastikusest mõistmisest.
CISV programmid aitavad noortel arendada avatust, koostööoskust, vastutustunnet ja valmisolekut ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Organisatsiooni põhiväärtused on sõprus, kaasatus, entusiasm, osalemine ja koostöö.
CISV tegevustes osalemisest huvitatud lapsed, noored ja pered saavad võtta ühendust CISV Eestiga. Rahvusvaheliste laagrite kohad ja kandideerimisvõimalused avaldatakse jooksvalt ning sõltuvad osaleja vanusest ja Eestile konkreetsel aastal pakutavatest programmikohtadest. Lisateavet saab CISV Eesti kodulehelt ja organisatsiooni sotsiaalmeediakanalitest.
Türi Kevade Kooli direktor Ülle Müller avaldas heameelt, et kool sai rahvusvahelist laagrit võõrustada.
„Täname CISV Estoniat usalduse, suurepärase korralduse ja meeldiva koostöö eest. Loodame, et Türi Kevade Kool ja meie kaunis kodukoht Türi vald jätsid osalejatele soojad mälestused,“ ütles Müller.
CISV Estonia hinnangul jäävad Türil toimunud laagrit meenutama kaheksa riigi noorte kohtumised, ühised elamused ja laagris tekkinud uued sõprussuhted.
