Türi Noortekeskuse ja Türi Perepesa juhi Jane Reiljan-Rajasaare sõnul toetavad noori iga päev õpetajad, noorsootöötajad, treenerid, huvihariduse juhendajad, sotsiaal- ja tervishoiuspetsialistid, politsei ning paljud teised. Kuigi eesmärk on ühine, näeb igaüks noore elust enamasti vaid üht osa.
Koolis märgatakse õppimise ja koolieluga seotut, treener näeb noort spordisaalis ning noorsootöötaja tema vaba aja tegemisi. Perearstini jõuavad tervisemured, sotsiaalvaldkonna töötajateni aga ka olukorrad, mis võivad teistele märkamatuks jääda. Nende teadmiste ühendamiseks alustatigi Türi vallas „Noorte Heaks“ koostöömudeli väljatöötamist.
„Me ei alustanud seda protsessi sellepärast, et Türi vallas oleks midagi halvasti. Vastupidi, meil on palju häid inimesi, toimivaid koostöösuhteid ja noortele suunatud võimalusi. Aga hea koostöö ei tohiks sõltuda ainult sellest, et inimesed üksteist tunnevad,“ selgitas Reiljan-Rajasaar.
Tema sõnul on eesmärk luua süsteem, mis toimiks ka töötajate vahetumisel. Igapäevatöös peaks see aitama leida kiiremini õige koostööpartneri, kasutada teiste valdkondade teadmisi ning jagada keerulisemate olukordade lahendamisel vastutust.
Koostöö algab üksteise võimaluste tundmisest
Avakohtumisel ei kiirustatud veel lahendusi pakkuma. Esmalt kaardistati, mis juba toimib, kus tekivad koostöös tõrked ja millistes olukordades vajavad spetsialistid teiste asutuste abi. Samuti arutati, milliseid seniseid häid praktikaid tuleks hoida.
Reiljan-Rajasaare sõnul jäi kohtumisel eriti kõlama küsimus, millal oli keegi viimati vajanud noore toetamiseks teise asutuse tuge.
„Ükski spetsialist ega ükski asutus ei saa olla kõiges ekspert. Küll aga on igal valdkonnal teadmised ja kogemused, mida teistel ei ole. Alles siis, kui need teadmised kokku panna, tekib tervik,“ ütles ta.
Noore jaoks peaks tihedam koostöö tähendama eelkõige seda, et vajalik tugi või sobiv arenguvõimalus leitakse kiiremini. Spetsialistidele annaks see parema ülevaate nii partneritest kui ka pakutavatest teenustest ning selgema arusaama, kes saab keerulisemas olukorras appi tulla.
Ühistöö kasu võib ilmneda enne mudeli valmimist
Järgmisena on kavas neli koosloomepäeva Türi valla haridus- ja noorteasutustes.
Kohtumised toimuvad 11. novembril ja 10. detsembril 2026 ning 9. veebruaril ja 10. märtsil 2027. Neil võetakse vaatluse alla olulisemad koostööolukorrad, otsitakse praktilisi lahendusi ja võimaluse korral katsetatakse neid.
„See ei ole järjekordne projekt, mille tulemusel valmib üks dokument. Soovime koos kujundada praktilise koostöömudeli, mis aitab eri valdkondadel teha veel paremat koostööd ning toetada noori terviklikumalt,“ rõhutas Reiljan-Rajasaar.
Koostöömudel peaks valmima märtsis, kuid tema hinnangul võib ühise töö kasu ilmneda varem. Juba kohtumised annavad osalejatele võimaluse üksteist paremini tundma õppida ja mõista, millist abi saavad kolleegid teistest asutustest pakkuda.
„Kõige suurem muutus võib sündida hetkel, kui õpetaja, treener, noorsootöötaja või mõni teine spetsialist teab täpselt, kellele helistada, sest ta ei pea enam keerulise olukorraga üksi hakkama saama,“ sõnas Reiljan-Rajasaar.
* Türi valla koostöömudelit töötab välja Türi Noortekeskus koostöös Hariduslaboriga. Arendus toimub Haridus- ja Noorteameti programmi „Noorte Heaks“ raames ning on osa projektist „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“.
