Üldhooldusteenus, mida rahvakeeli nimetatakse sageli vanadekodu teenuseks, on mõeldud täisealistele inimestele, kes ei tule enam kodus iseseisvalt toime. See tähendab, et inimene elab hooldekodus kohapeal ning saab abi kõigis igapäevatoimingutes, millega ta enam üksi hakkama ei saa. Teenus hõlmab elamist, toitlustust, pesemist, liikumisel abistamist, tervise jälgimist ja ööpäevaringset turvalist keskkonda.
Teenuse eesmärk on tagada, et eakas inimene saaks elada väärikalt ja turvaliselt ka siis, kui tervis või toimetulek enam kodus elamist ei võimalda.
Teenuse hind jaguneb kaheks
Üldhooldusteenuse hind koosneb kahest suurest osast. Esimene neist on hoolduskulu ehk hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööga seotud kulud. Siia kuuluvad töötajate palgad ja maksud, tööriided, isikukaitsevahendid, tervisekontroll, vaktsineerimine ning koolitused.
Just see osa on seadusega täpselt piiritletud ning alates hooldereformist tasub selle eest kohalik omavalitsus. Omavalitsusel on õigus kehtestada hoolduskulule piirmäär, kuid see peab olema piisav, et tagada teenuse kättesaadavus. Türi vald katab hoolduskulu praegu kuni 625 euro ulatuses.
Teine osa teenuse hinnast on majutuse, toitlustuse ja üldkulude maksumus. Siia kuuluvad tuba ja selle ülalpidamine, toitlustus, hoone hooldus, kommunaalkulud, pesu pesemine, koristus ning muud igapäevaseks teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Just see osa moodustab inimese enda makstava kuutasu ning kaetakse enamasti pensionist.
Kui pensionist ei piisa, tuleb appi toetus
Sageli küsitakse, mis saab siis, kui inimese pension ei kata kogu tema omaosalust. Selliseks puhuks on riigil ette nähtud väiksema sissetuleku hüvitis.
2026. aastal lähtutakse hüvitise määramisel 2025. aasta teise kvartali keskmisest vanaduspensionist, mis on 826,80 eurot. Selle põhimõte on lihtne: kui inimese pension jääb alla selle taseme, katab omavalitsus vahe toetuse kujul. See tähendab, et väiksema pensioniga eakas ei pea maksma rohkem üksnes seetõttu, et tema sissetulek on keskmisest väiksem.
Nii aitab süsteem tagada, et üldhooldusteenus oleks kättesaadav ka väiksema sissetulekuga inimestele.
Puuduva osa võivad katta lähedased või vald
Kui inimese pensionist ei piisa kogu omaosaluse tasumiseks, võib puudujäägi katta lähedane, enamasti laps või abikaasa. Seejuures hinnatakse lähedaste maksevõimet eraldi.
Kui lähedastel ei ole võimalik panustada, hindab olukorda omavalitsus ja katab vajadusel puuduva osa. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse ka inimese vara. See tähendab, et kui sissetulekust ei piisa ja lähedastel pole võimalik aidata, võib omavalitsus otsustada, et osa teenuse maksumusest kaetakse inimese vara arvelt. Seda tehakse siiski alles pärast põhjalikku hindamist.
Kõik kulud ei kuulu kuutasu sisse
Oluline on teada, et kõik kulud ei sisaldu hooldekodu teenuse hinnas. Eraldi tuleb tasuda retseptiravimite, meditsiiniliste abivahendite, eriarsti visiitide ja transpordi, isiklike hügieenitarvete ning juuksuri- ja iluteenuste eest. Need on kulud, mis sõltuvad inimese isiklikest vajadustest ja arvestatakse tegeliku maksumuse järgi.
Inimesele peab jääma ka taskuraha
Pärast hooldekodu eest tasumist peab inimesele alles jääma ka osa rahast, mida ta saab kasutada isiklike kulutuste jaoks. Seda nimetatakse käiberahaks ehk taskurahaks.
Selle eesmärk on tagada inimese väärikus ja võimalus katta väiksemaid isiklikke väljaminekuid, näiteks osta hügieenitarbeid, maiustusi või teha muid igapäevaseid oste. Käiberaha suurust seadus täpselt ette ei kirjuta, sest inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu otsustab vald selle suuruse iga inimese puhul eraldi, hinnates tema vajadusi, sissetulekuid ja võimalikke toetajaid.
Üldhooldusteenus ei tähenda ainult voodikohta
Kuigi hinnatõusu puhul jääb esimesena silma enamasti kuutasu suurus, on üldhooldusteenus tegelikult palju enamat kui pelgalt majutus. See on terviklik ööpäevaringne teenus inimestele, kes enam iseseisvalt hakkama ei saa. Hooldekodus tagatakse abi pesemisel, hügieeni- ja tualetitoimingutes, riietumisel, söömisel, liikumisel ning ravimite võtmisel. Vajaduse korral juhendatakse ja abistatakse ka liikumisabivahendi kasutamisel, ennetatakse kukkumisi ja lamatisi ning aidatakse inimest asendi vahetamisel.
Teenuse juurde kuuluvad ka toa koristamine, pesu pesemine, saunateenus ja neli korda päevas toitlustamine. Lisaks korraldatakse vaba aja tegevusi, et toetada elanike igapäevast toimetulekut ja heaolu. Teenuse hinna sees on ka pediküür. Tööpäeviti on majas õde, kes suhtleb elanike perearstidega ja korraldab ravimite jagamist, samuti käib hooldekodus füsioterapeut. Seega ei maksta hooldekodus üksnes koha eest, vaid kogu selle abi ja toe eest, mida inimene iga päev vajab.
Väätsa eakate kodu juhataja Tiia Mettus: „Kvaliteetse hooldusteenuse taga on palju enamat kui pelgalt majutus. Nii nagu iga koduse elu puhul, sõltub ka hooldekodu kohatasu kaupade ja teenuste hindadest. Suure osa Väätsa eakate kodu eelarvest moodustavad töötajate palgad koos maksudega. Alates 1. juulist 2026 jõustub uus nõue personali arvule ning see mõjutab otseselt teenuse hinda.
Hoolduskomponendi suurus on sellest kuupäevast 645 eurot ja selle kompenseerib vald. Samal ajal töötab Väätsa eakate kodus peale hooldajate veel hulk inimesi, kelleta maja igapäevane toimimine ei oleks võimalik, näiteks köögipersonal ja koristajad.
Kohatasu mõjutavad ka teised hooldekodudele kehtestatud nõuded. Kõik see aitab tagada kvaliteetse teenuse, kuid kvaliteet ei ole odav. Hooldekodu kohatasu taga ei ole üksnes majutus, vaid terve süsteem inimesi, teenuseid ja igapäevane hool.”
