Jäätmeid tuleb koguda liigiti nii kodus kui töökohal, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega.
Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
""
Aia- ja haljastujäätmed
Mis saab jäätmetest edasi?
Biolagunevatest aiajäätmetest toodetakse komposti või biogaasi ja kääritusjääki.
Jäätmekood: 20 02 01
- puulehed
- okkad
- käbid
- muruniide
- umbrohi
- riknenud aedviljad (näiteks õunad, pirnid, ploomid)
- väiksemad oksad
- lõikelilled
- jõulukuused → jäätmejaam või kogumispunkt
- suured oksad → jäätmejaam või kogumispunkt
- kunstlilled → segaolmejäätmed
- kalmuküünlad → segaolmejäätmed
- taimede sidumiseks kasutatud sünteetiline nöör → segaolmejäätmed
- katteloor → segaolmejäätmed
- linnuvõrk → jäätmejaam (plastijäätmed)
- kilemultš → segaolmejäätmed
- mittekomposteeruvad istutuspotid → koos taimega ostetud istutuspotid pane plast- ja metallpakendikonteinerisse, ilma taimeta ostetud istutuspott pane segaolmejäätmete hulka
- kivid → jäätmejaam
- liiv → jäätmejaam
Kui aiajäätmed on kogutud kilekotti, siis konteinerisse pannes raputa need kotist välja.
Oma kogumismahuti, komposter, kogumisring või jäätmejaam.
Viimati uuendatud 22.01.2026
Viimati uuendatud 29.01.2026