Olmejäätmete liigiti kogumise juhend

Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et nendes sisalduvad materjalid ei lõpetaks prügimäel, vaid neid saaks kasutada uute toodete valmistamiseks. Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, on valminud riiklik liigiti kogumise juhend. Sellest peavad edaspidi lähtuma ka jäätmevedajad ja taaskasutusorganisatsioonid.

Jäätmeid tuleb koguda liigiti nii kodus kui töökohal, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega.

Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

13. Pinnas ja kivid

Mis jäätmetest saab?

Pinnast ja kive kasutatakse karjääride korrastamiseks ja maa-alade täitmiseks (asendades kaevandatavat materjali).

Jäätmekood: 20 02 02

  • kivid
  • muld
  • liiv
  • kooritud pinnas 
  • telliskivi→ ehitus- ja lammutusjäätmed (vii jäätmejaama)
  • keraamika→ üksikud esemed võib panna segaolmejäätmete hulka, suuremas koguses vii jäätmejaama
  • kõnniteekivi→ ehitus- ja lammutusjäätmed (vii jäätmejaama)
  • ohtlikke aineid sisaldav pinnas (nt erinevate naftasaadustega nagu õli või kütus saastunud pinnas)→ vii pinnasejäätmete käitluskohta (nt prügila) 

Kogu muudest jäätmetest eraldi.

Jäätmejaam

Viimati uuendatud 22.01.2026

Viimati uuendatud 29.01.2026

Kas sellest lehest oli abi?