Olmejäätmete liigiti kogumise juhend

Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et nendes sisalduvad materjalid ei lõpetaks prügimäel, vaid neid saaks kasutada uute toodete valmistamiseks. Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, on valminud riiklik liigiti kogumise juhend. Sellest peavad edaspidi lähtuma ka jäätmevedajad ja taaskasutusorganisatsioonid.

Jäätmeid tuleb koguda liigiti nii kodus kui töökohal, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega.

Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

14. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Mis jäätmetest saab?

Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgast sorteeritakse välja taaskasutusse sobilikud materjalid. Näiteks:

  • metall tooraineks metallitööstusele;
  • betoon ja tellised täitematerjaliks teede ehitusse;
  • kivid ja pinnas tagasitäiteks maa-alade ja karjääride korrastamisel;
  • puidujäätmed energiakasutusse jne.

Mida ei saa taaskasutada, ladestatakse prügilasse.

Jäätmekood: 17

  • uks
  • aken
  • kraanikauss
  • WC-pott
  • vann
  • parkett
  • liist
  • kipsplaat
  • tellis
  • keraamiline plaat
  • isolatsioonimaterjal
  • ehitus- ja renoveerimistööde käigus tekkivad pakendid → pakendijäätmed (olenevalt pakendi materjalist, klaaspakendijäätmed, paberi- ja kartongijäätmed või plast- ja metallpakendijäätmed)

Kogu muudest jäätmetest eraldi.

Jäätmejaam.

Viimati uuendatud 22.01.2026

Viimati uuendatud 29.01.2026

Kas sellest lehest oli abi?